Nii Läti prokuratuur kui ka Läti korruptsioonivastase võitluse büroo KNAB kinnitasid Äripäevale, et ettevõtja Oleg Ossinovskit ei ole seoses Läti Raudtee korruptsiooniskandaaliga ametlikult kahtlustatavaks kuulutatud, kuigi Läti peaprokurör nii Läti telekanalile ütles.
- Oleg Ossinovskile ei ole esitatud ametliku kahtlustust. Foto: Andras Kralla
„See informatsioon ei vasta tõele,“ ütles Läti
prokuratuuri pressisekretär Kristine Sutugina, viidates Eesti meedias levivatele artiklitele. Täna kirjutas ERRi uudisteportaal viidates BNSile ja Delfile, et
Ossinovski on Läti prokuratuuri kinnitusel kuulutatud
Läti Raudtee endise juhi Ugis Magonise altkäemaksu võtmise kaasuses ametlikult kahtlustatavaks.
Sutugina lisas, et Oleg Ossinovski on selles kriminaalasjas küll üle kuulatud, kahtlustatavaks pole teda kuulutatud. Kriminaalasi on praegu KNABi käes arutamisel. „Võimalik, et jaanuari lõpus või veebruari alguses jõuab see kriminaalasi prokuratuuri,“ selgitas Sutugina.
KNABi avalike suhete peaspetsialist Laura Dūša kinnitas, et nemad ei ole kaprokuratuurile esitanud materjale ega kinnitust, et Ossinovski on ametlikult kahtlusalune.
„Eesti meedia kirjutab sellest seetõttu, et Läti peaprokurör Ēriks Kalnmeiers kinnitas intervjuus telekanalile LNT, et Ossinovski on ametlikult kahtlustatav. See ei ole meie informatsioon ja meie seda ei kinnita, sest meil uurimine alles käib,“ ütles Dūša.
Ta kinnitas, et nende plaan on esitada prokuratuurile materjalid jaanuari lõpus või veebruari alguses.
Eesti Päevaleht kirjutas detsembri keskel, et Ossinovski on saanud Läti korruptsioonivastase võitluse büroolt KNABilt ametliku kahtlustuse Läti raudtee eksjuhile poole miljoni eurose altkäemaksu andmises.
Kahtlustuse järgi nõustus Ossinovski maksma Läti Raudtee toonasele juhile Ugis Magonisele pool miljonit eurot tasuks selle eest, et tema ettevõte sai Läti Raudteele müüa kaheksa miljoni euro eest neli vedurit.
Eesti Päevalehe andmeil on Läti uurijad muu hulgas tuvastanud, et Magonis küsis hea tehingu eest Ossinovskilt algul tasuks 800 000 eurot, kuid Eesti ärimees polnud sellega nõus ja alustas läbirääkimisi 400 000 eurost. Kahtlustuse järgi jõudsid nad kokkuleppele 500 000 euro juures, ent kui KNABi ametnikud Magonise tänavu augustis vahetult pärast raha kättesaamist kinni pidasid, oli üle antud summa kokkulepitust napilt väiksem.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.